MOERUBRIIK

Olete ilmselt kohtanud koolis klassi- või kooliõde, kes oleks justkui värvipurki astunud. Veebruarikuises moerubriigis on välja toodud mõned põhjused, miks ei peaks igapäevaselt ohtralt meiki kandma.

         
           1.  Naha poorid ummistuvad

Kandes meiki, ei lase te nahal hingata. Selle tagajärjel tekivad vistrikud ja näonahk saab rikutud. 2. Tekivad kortsud

Mida rohkem nahka katsutakse ja seda meigiga katetakse, seda suurema tõenäosusega tekivad ka kortsud.

3. Sul kulub rohkem meigieemaldajat

Kas pole loogiline? Mida rohkem meiki kasutatakse, selle võrra rohkem on vaja ka nahka puhastada

 4. Sa oled ebakindel

Naised, kes kannavad ohtralt meiki, on uuringute kohaselt ka madalama enesehinnanguga. Proovige kasutada vähem meigitooteid ja saage enesekindlus tagasi.

 5. Õpetajale ei jää hea mulje

Kandes rohkelt meiki, võib jääda õpetajatele mulje, et õpilane ei võta kooli küllalt tõsiselt. Mida noor siia õieti tegema tuli? Kas end näitama või õppima…

Autor: Kalli Needra

VEEBRUARIKUU FILMI- JA MUUSIKASOOVITUS

FILMISOOVITUS:

Klassikokkutulek 3: Ristiisad (2018)

Triloogia viimane osa KLASSIKOKKUTULEK 3: RISTIISAD on filmisaaga pöörane lõppsirge. Kolm parimat sõpra ja peategelast - Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi filmisarja viimases filmis.

Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud – Toomas abiellus, Mart leidis tagasitee abikaasa südamesse ning Andres sai ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest piinama. Tema eksnaise Anne uuest pereidüllist koos nägusa rikkurist abikaasa ning vastsündinud beebiga, kuni ootamatult kaelasadanud kohustusest hooldada invaliidistunud isa. Kui Anne teeb Andresele ettepaneku hakata beebi ristiisaks, otsustab mees leida ristsetele minekuks oma käevangu maailma kauneima kaaslase. Sünnib “äärmiselt loogiline” plaan suunduda naisejahile tantralaagrisse. Pakkinud kaasa ratastoolis isa ja suured lootused, alustab Andres koos sõprade Toomase ja Mardiga seiklust läbi Eesti kuuma suve.

Lisaks peakangelasi kehastavatele Mait Malmstenile, Henry “Genka” Kõrvitsale ja Ago Andersonile astub filmisaaga kolmandas osas üles mitmeid Eesti megastaare ning varasematest osadest tuttavaid tegelasi. Filmi režissööriks on ka seekord Rene Vilbre.

Filmi pikkus on 1h ja 30 min ning see ei ole soovitatav alla 14-aastastele lastele. Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=z_Gx5cjG39I MUUSIKASOOVITUS:

REVALS – Revals 2CD

REVALS on 2017. aasta kevadel alustanud rock-bänd, mille juured on sügaval kantris, bluusis ja folgis. Ansambel esitab emakeelset omaloomingut, milles iga noot ja sõna on omal kohal. Eesti kõige ameerikalikumaks bändiks tituleeritud ansambel REVALS andis välja kauaoodatud topeltalbumi. Erinevate stiilide vahel elegantselt ja ausalt balansseeriva ansambli plaadilt leiad ühtekokku 26 lugu countryt, rocki, folki ja bluusi.

Bändis on kokku 8 liiget: Martin Saaremägi (kitarril), Danel Pandre (bassil), Jaanus Saago (vokalist), Rait Sohkin (vokalist), Merlin Purge (vokalist), Liis-Marii Vendt (viiulil ja löökpillidel), Jevgeni Babkin (klahvpillidel) ja Jaanus Salm (trummidel).

Sellel aastal toimunud EMA-l oli see bänd nomineeritud kolmele auhinnale -  aasta album, aasta ansambel ja aasta rockalbum, kuid nad ei võitnud ühtegi autasu.

Plaati on võimalik osta Apollo Kauplustest ja võimalik kuulata Spotify vahendusel.

Autor: Cristel Tammsoo

LAPSESUU

1.Kuidas peate teie sõbrapäeva?

Paula: “Ma ei tea... ma tavaliselt teen oma parimatele sõpradele kaarte või siis selliseid väikeseid kingitusi.”

Alan: “Ma teen ka kingitusi ja pärastpoole lähen neile külla.”

2.Kas teie peres ka tähistatakse kuidagi sõbrapäeva?

Alan: “Vanemad teevad kaarte.”

Paula: “Me peres ei tähistata.”

3.Kas te teate, mis on sõbrapäeva traditsioonid?

Alan: “Jaa, ollakse sõpradega koos.”

4.Kas te teate, mis kaks tähtsat päeva on veel veebruaris?

Paula: “No näiteks, Eesti Vabariigi sünnipäev ja siis... meie kooli sünnipäev.”

5.Kas teate, vanaks meie riik saab?

Paula: “101”

Alan: “101 või 102”

6.Mis te sooviksite teha meie koolile kingituseks?

Alan: “Head õppimist.”

Paula: “Kui kool saaks süüa, siis ma teeks lihtsalt koogi.”

Vastasid 4. B klassi õpilased Alan ja Paula.

Autorid: Marion Kask ja Kädi-Triin Lutus

HOROSKOOP

Kas sodiaagimärgid saavad sel sõbrapäeval endale kaaslase?

JÄÄR 21.03-20.04: EI!

SÕNN 21.04-21.05: EI!

KAKSIKUD 22.05-21.06: EI!

VÄHK 22.06-23.07: EI!

LÕVI 24.07-23.08: EI!

NEITSI 24.08-23.09: EI!

KAALUD 24.09-23.10: EI!

SKORPION 24.10-22.11: Jah või ei, kuidas iganes soovid, sest sa oled tugev iseseisev kaheksajalgne,kes ei vaja mingit kaaslast, aga kui soovi on, siis absoluutselt ka saad.

AMBUR 23.11-21.12: EI!

KALJUKITS 22.12-20.01: EI!

VEEVALAJA 21.01-19.02: EI!

KALAD 20.02-20.03: EI! Autor: Berta Gortfelder

ARVAMUSLUGU: KOOLI INFOVAHETUS

Õpilase perspektiivist on TÜG’i infovahetus pehmelt öeldes kohutav. Info ei liigu piisavalt kiiresti õpetajate ja õpilaste seas ning seetõttu jäävad mõned segadusse ning kulutavad oma aega ilmaasjata. Kutsume ennast eestlastena infoühiskonnaks, kuid pole ikka veel võimelised teavitama oma kooliperet vajalikust informatsioonist.

Näiteks on olnud mitu juhtumit, kus õpilased on pidanud ise ütlema mõnele aineõpetajale kui meil on ekskursioonide-, spordi- või mõne muu ürituse päev. Õpetajate teavitamine eelolevatest sündmustest peaks olema kooli kohustus, mitte õpilaste oma.

Kolme kooliaasta jooksul ei suutnud mina aru saada sellest, mis töid peab tegema, ja milliseid mitte. Paljud õpilased said alles 11. klassi lõpul teada, et 12. klassis tuleb teha humanitaar-meedia suunal meedias lõputöö ning igal kooli abituriendil lõputöö kunstis. Tegelikult on probleem selles, et kooli leheküljel, kus peaks olema infot kõige sellise kohta, seda pole. Kooli kodulehel pole kübetki informatsiooni ühestki komplekseksamist, mis ometigi on nii tähtis, et asendab ühte lõpetajate lõpueksamitest, muidugi aga seda, mis peaks ju tegelikult olema õpilase vaba valik… Ometigi on koolis ka selline tingimus, et kui ainetes, mida komplekseksam sisaldab, on neljad-viied, ei pea eksamit tegema ja saab taotleda vabastust sellest. Kuidas aga teada, millistes ainetes pingutada, kui paljudele õpilastele jääb isegi see selgusetuks, mis aineid eksam endas sisaldab?

Lahenduseks siin juures on 10. klassi alguses õpilastega läbi rääkida kõik koolieksamid ja suuremahulised tööd (kunsti lõputöö, meedia lõputöö, uurimistöö, 11. Klassi humanitaarsuuna transmeedia lõputöö jne), mida nad sooritama peavad selle kolme kooliaasta jooksul. Teadmisel, mis neid ees ootab, on õpilased võimelised planeerima oma edasiseid otsuseid ning neile ei tule kolme gümnaasiumiaasta jooksul midagi halva üllatusena.

Autor: Susanna Freivald

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI PALJUPAKKUV NÄDAL

23. jaanuaril 2018. aastal toimus kooli talvine spordipäev, millest osa võttis terve koolipere. Kõikide klasside õpilased läksid uisutama Škoda jäähalli, Harjumäele, või hoopis suusatama Nõmmele. Sportimine kestis tund aega. Spordipäeva eesmärk sai täidetud, sest õpilased liigutasid end, samuti tund aega kestva uisutamise või suusatamise käigus saadi tunda rõõmu teistsugusest koolipäevast ja nautida oma klassikaaslaste ja samuti teiste koolikaaslaste toredat seltsi. See oli meeldejääv päev.

Samal nädalal 25. jaanuaril oli ülekooliline õppekäikude päev. Igale klassile oli välja mõeldud põnev ja sisurohke päev, kus külastati mõnda muuseumit, mindi ekskursioonile jne. 12. B klass külastas okupatsioonide ja vabaduse muuseumit Vabamut. Pooleteisetunni pikkuse külastuse vältel saadi hariduslik elamus Eesti lähiajaloost, alustades 1939. aastast ja jõudes tänapäeva. Ringkäigu jooksul tehti tutvust erinevate isikute saatustega sellel perioodil. Samuti kuuldi erinevaid lugusid muuseumis eksponeeritud ühiskondlikest mälestusesemetest. Teistest klassidest näiteks 10. A klass läks TTÜ-sse, kus neil toimusid elektroonika tunnid, 10. B külastas KUMU kunstimuuseumit ning 10. C käis Viru Hotellis KGB muuseumis ekskursioonil.   Kõigil oli teguderohke päev, mille jooksul saadi nii paljugi uut teada.

Järgmise korrani! Autor: Ketriin-Heie Erm

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI NEIDUDE VÕRKPALLITURNIIR

Neljapäeval, 24. jaanuaril toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis põhikooli ja gümnaasiumi neidude arvestuses võrkpalliturniir. Kehalise kasvatuse õpetaja Maia Looskari sõnul oli turniiri eesmärgiks võrkpalli arendamine ja propageerimine õpilaste hulgas ning edukaima koondvõistkonna väljaselgitamine.

Mängud toimusid alates neljandast tunnist ning kestsid kella poole neljani õhtul. Neide käisid turniiri ajal ergutamas koolikaaslased, mõned õpetajad ja isegi direktor Mehis Pever. Peale igat mängu pidid tiimid ning ka pealtvaatajad andma hinnangu toimunud mängu kohta ning kirjutama, kes mängijatest olid silmapaistvaimad. Kokku mängiti kuus mängu ning turniiri lõpus selgus gümnaasiumi parim tiim, kelleks olid kaheteistkümnendate klasside neiud. Teisele kohale tuli põhikooli võistkond, kolmandale kümnes ning neljandale üheteistkümnes klass.

Autasustamine toimus kohe peale viimast mängu, kui oli välja selgitatud turniiri võitja. Iga tiimi enim tunnustust kogunud mängijad said kooli direktorilt helkuri ja tahvli šokolaadi. Kõik esikolmikusse tulnud tiimide liikmed said isikliku diplomi ja samuti koolilogoga helkuri. Hiljem peale lühikest sõnavõttu jagati veel teisele ning kolmandale kohale kommipakid ning esimese koha suureks üllatuseks premeeriti neid tordiga.

Järgmise aastani!

Autor: Lisete Toht